Kümme aastat tagasi ennustasime, et avatud töökeskkond muutub standardiks ja eriti bürookasutuses muutub pinna efektiivsus märkimiselt paremaks.

Loomulikult rõõmustas see nii kinnisvara arendajaid, kui üürnikke. Ühtedele terendas kõrgem üür, teistele väiksem pinna vajadus. Samas vanamoodsad kabinetisügavuses mõnulevad ärimehed pidid peeglisse vaatama, et kas peale jäävad muutused või nemad! Palju oli skeptilisi avaldusi teemal, et kannatab privaatsus ja inimesed ei harju muutustega.

Tänaseks oleme jõudnud täiesti uuele tasemele. Avatud ühiskonna, kogukonna ja kontori mõju on loonud hoopis teise keskkonna. Jagamismajandus on jõudnud lisaks ideede ja algatuste toestusele ka ärisse ja transporti. Vanad hirmud on kadunud ja võimaluste ring oluliselt kasvanud. Äri muutumisel dünaamilisemaks on paindlikkus büroopindades muutunud standardiks. Otsitakse võimalusi efektiivsemalt majandada ja ollakse valmis usaldama suure osa teenuseid kellegi teise kätte. Kui vajad kasvuruumi aga ei taha selleks siduda kapitali oma põhitegevuseks mitte olevasse valdkonda, siis on see loogiline. 

Iga ettevõtja peaks suutma teha lihtsa tehte, kas 5-8% kinnisvara tootlus kaalub üles põhitegevuse kasumlikkuse. Tavaliselt mitte. Kordades. Sellisetel praktilistel kaalutlustel ja meelelaadi muutuse toel ongi viimastel aastatel teenindatud büroode levik ärikeskustesse aktiviseerunud. Järjest rohkem üürnikke usaldab kõrvalteenused keskusele ja keskenduvad oma tööks vajalikule pinnale.

Jagatud büroo idee on pärit juba 80ndatest. Tegemist pole uue mõttega, aga seoses just viimase kümnendi trendidega, on see plahvatuslikult kasvanud. Suurbritannias on teenindatud bürookeskuste käes ca 10 miljonit ruutmeetrit pinda. Arvestuslikult kasutab seda lahendust ca 100’000 Suurbritannia ettevõtet. Eestis on pikema ajaliselt tegutsenud rahvusvaheline operaator Regus ja viimastel aastatel on lisandunud piirkondlikud tegijad Workland ja UMA. Lisaks rida väiksemaid tegijaid.

Arvatakse, et 2030 aastaks on üle kolmandiku büroopindadest sellise formaadiga. Hetkel on suuremate globaalsete linnade statistika kohaselt osakaal umbes 17% ja Eestis ca 3%. Päris tõsine kasvuruum siinsetele ettevõtjatele.Ajalooliselt on Tallinna uute büroopindade absorbeerimise kiirus olnud ca 25’000m2 aastas. Viimase kolme aastaga on see näitaja kasvanud 50’000m2 juurde. Väga tähendusrikas, pea kahekordne kasv! Kui arvestada, et enamus meie ettevõtjad on väikesed ja keskmise suurusega, siis vajadus teenindatud büroode vastu peaks olema isegi suurem, kui suurtes maailmalinnades. 

Kui me tõesti peaksime püüdma saavutada eelpool kirjeldatud osakaalu, siis sisuliselt peaks Tallinnas aastaks 2030 olema ca 500’000m2 teenindatud büroopinda. Ei kõla päris usutavalt, aga arvestades demograafiat, peaks selleks ajaks Tallinna elanikkond olema kasvanud selgelt üle poole miljoni inimese. Töökohtade hulk kõrgemat lisaväärtust loovas majanduses kasvab sellest proportsioonist kiiremini. Suurem osa sellisest tööst tehakse ära büroopindadel. Seega kõik trendid toetavad tegelikult büroopindade arengut nii kvantitatiivselt, kui kvalitatiivselt. Uus kvaliteet ongi co-working. Maailma ühel tuntumal selle ala brändil We Work on täna juba üle 160 asukoha. Töökohad mitte lihtsalt ei avardu, vaid avanevad väljapoole ettevõtet. Loovusele ja koostööle on see kindlasti stimuleeriv. Ootame põnevusega kuidas see mõjutab meie ärikeskkonda ja edukust!

IK usub ärikinnisvara arengusse!


SHARE

Liitu uudiskirjaga

Uudiskiri sisaldab kinnisvara-alaseid uudiseid ja trende Balti regioonis